Bürokraatiateenused

Bürokraatiateenuste all peame silmas teenuseid, mis lisaväärtust ei loo või loodav lisaväärtus on seotud peamiselt aja kokkuhoiuga. Samas ei ole teenuste tarbimisest paljudel juhtudel pääsu. Toome mõned levinumad näited bürokraatiateenustest.

Osakapitali eurodeks konverteerimine.

Riik pani ettevõtjad olukorda, kus nad peavad vormistama mitmeid dokumente, et viia kapital vastavusse seadusega ja konverteerida kapital eurodeks. Eurotsoonis oli riike, kes tegid osakapitali konverteerimise automaatselt. Ka Eestis oleks võinud samuti asja korraldada, et enamus oleks saanud automaatselt konverteeritud ja eri olukorrad (näiteks automaatselt konverteerides ei jagu osalused nii, et õiguslikult midagi ei muutu jms) oleks lahendatud eraldi. Sellisel juhul oleks hoitud kokku palju ettevõtjate aega ja mõnel juhul ka raha, sest agaramad teenuseosutajad pakkusid lausa kaubanduskeskustes osakapitali eurodeks konverteerimise teenust – ehk hoidmaks kokku riigilõivu 17,89 eurot soovitati tellida ca 30 euro eest teenus, mille käigus konverteeriti kapital eurodeks.

Riik nägi ette, et riigilõivu vabastus kehtib ainult juhul kui ettevõtja ei muuda põhikirja rohkem  kui kapitali valuuta osas. Selline nõue iseenesest ei olnud parim lahendus  – oleks võinud lubada riigilõivuvabalt ka põhikirjad viia vastavusse kehtivate seadustega. Hetkel said küll kapitalid konverteeritud kuid muu info jäi kaasajastamata ja registris olev info ei ole värske.

Majanduslikult oli kapitali konverteerimine riigilõivu vabalt põhjendatud juhul kui ettevõtja sai sellega ise hakkama ja teenust ostma ei pidanud. Teenuse ostmise puhul on mõistlik oodata kui tekib vajadus muuta äriregistri kannet ja teha kõik muudatused korraga.

Ise konverteerijatele ei olnud ka ülesanne ülemäära kerge kuna tuli leida vana põhikiri ja muuta seda mitte rohkem kui kapitali osas, lisaks tuli koostada osanike otsus ja koguda sinna allkirjad ning seejärel allkirjastada avaldus ka Ettevõtjaportaalis või notari juures. Kui osanikel oli digiallkirjastamise võimalus oli kapitali konverteerimine iseenesest lihtne kuigi Ettevõtjaportaalil on arenguruumi. Digiallkiri on kindlasti tänapäeva ettevõtja igapäevane töövahend säästes oluliselt aega.

Käibemaksukohuslaseks registreerimine.

Maksuametnike tase on väga ebaühtlane, võib sattuda tippspetsialisti peale, kes näeb tervikpilti ja lahendab kõik küsimused kiirelt ja professionaalselt. Samas võib kokku puutuda ka bürokraadiga, kel puudub ettekujutus, miks ta midagi teeb ning ettevõtja vajab spetsialistide abi  ja peab tellima tasulise teenuse.

Ettevõtjaportaalis firmat registreerides võiks olla lahter kuhu linnukest märkides kinnitab ettevõtja oma digiallkirjaga, et teab millised on käibemaksukohuslusega seonduvad kohustused ja võtab vastutuse käibe tekkimise eest mingil ajavahemikul – riik säästaks kõvasti menetlusele kuluvaid inimtöötunde ning ettevõtja aega ja mõnel juhul ka raha.

Toetused.

Kui tegemist tuleb toetustega siis on lausa ette nähtud, et ettevõtja kaasab spetsialisti bürokraatiast läbi närimiseks ja spetsialisti jaoks on kohe omaette toetus „toetuse taotlemise toetus“. Siin võiks olla lahenduseks ühtne register, kus on selgelt mõistetav toetuse saajate ring ning lihtsad taotluste vormid – kindlasti võiks olla saadaval ka info, milline oli toetuse saajate edasine käekäik ja meetme tõhususe avaliku hindamise võimalus .

Raamatupidamine.

Kerge liialdusega võib pidada bürokraatiateenuseks ka väikefirma raamatupidamist. Printsiibis võiks riiklikult luua süsteemi väikeettevõtjatele, kus saab ise sisestada oma raamatupidamisinfot otse Maksuameti süsteemi. Vabanedes seeläbi täiendavast deklareerimisest ning aruandlusest. Loomulikult on erisusi, kus eeltoodud lahendust kasutada ei saaks aga suurele osale väikeettevõtjatele oleks süsteemist palju kasu nii ajalise kui rahalise kokkuhoiu mõttes. Riigil oleks aga täpne info reaalajas käepärast.